- Moot, Chysting 1089
Berrylt näitab Roryle ja Fripplele ette panipaigakust võib käia rotte lantimas. Lisaks uurime seoses manustat õllega välja selle teise olulise koha. Kuigi tubasid meil kuuks ajaks hetkel 10, siis esimese öö põnnab st omistab Fripple oma puhkamisega austamise esimese korruse kaminaga ruumi. Muud tegelased tatsuvad millega pärast kiikuvat ja kõikuvat treppipidi teisele ja kolmandale korrusele. Kuhu Rory täpselt kukkus ta ei mäleta.
Hommiku ahetuses läheb Friple rotte ja „hiiri“ püüdma. Hiired on siin mõnusad, rammusad veidi justkui šokolaadised ja sisse vahatatud. Rory jõuab panipaigast kostva nahistamise peale jahile. Jahti pidades täheldab ta üllatusega, et siin püüab keegi veel väga häälekalt närilisi. Kuid hetkeks peatudes ta ei leia seda teist jahtijat. Uuesti liikuma hakates ilmuvad hääled teisest kütist kohe uuesti. Kuna kummitus ei sega rotti tabamast, printsess temaga, aga jaht peab käima. Seletus: printsess on see tibin, kes Rory loodud nähtamatus kostüümikomplekti ei väärtustanud.
Olpipe võiab ärgates esmalt vuntsid, vajaliku vaha leiab ta ustelt, seintelt ja isegi trepikäsipuudelt ja trepilt endalt.
Ärkavad ka ülejäänud loodrid, päevavargad ja muidu sulid. Käes on järjekordne vapustav kergelt niiske ja soe suvepäev, Roryle meenub lugu mingist kestvast urukoer, muideks näriline, päevast. Tegelt poleks see grimalkinile midagi uut, see inimeste ja bregglede maailm ongi liig vähe tsükliline oma linnuse loomise ja järgneva maagia regressi ja muu süsteemi progressiga, võtaks selle peale palderjani.
Jahi käigus tutvub Roryga sahver, köök. Pesuruum, ämblikuvõrgud, vaha ja mingid ruumid kus ogas on 1 voodi, 1 kapp ja 1 tool.
Berrild tuleb maailma rahu rikkuma peale kella seitset. Ja asub einet ettevalmistama. Sellega on siis kombes. Rory päev algab siiski hiirega. Hiirega, karl?! Sellepeale ei teki karvapalligi.
Olpipe tõstatab sotsiaalsed plära väike-juttu smol-tolki, tšit-tšätti: kuidas äril läheb?
Berrild: talveks valmistun, saan valmis. Ta pole siin ju üksi, tal üürnikud abiks.
Pere on ka, aga mõlemad tütred kellest ühel lapsed elavad kusagil linna lähedal või mitte lähedal maal. Enne vanasti oli tal kaks kalameest üürnikuks, absoluutselt õige peatuskoht kalamehele. Olpipe ja Berrild on libisenud sellesse „kalamehe slängi“ varaste chanti.
Olpipe: kalamehed, kes? Kus?
Berrild: loll oled vä?! Siin pole ei jõge ega järve, siis ei püüa. Teisisõnu siin on omanikust lahutada võivat väärismetall vara liiga vähe, kui midagi on siis see kõik voolab kohalikule ländlordile maaisandale.
Olpipe: kes ikkagi on kaluriklubi juhataja?
Berrild: siin on täitsa uus klubi, alles tekkis.
Olpipe: linnavalve on nii tõhus?
Berrild: kõlisevaid, st kalasoomuseid vähe st neid pole palju ja seegi kontrolli all.
Kirikust ja all olevast keldrist on Berrild kuulnud. Ta on isegi nõus Olpipe’ga teavet jagama ja just selle ajal kandub kalamehe jutt sellistesse sfääridesse millest Olpipe ka ei mõika, läbi ei hammusta, aru ei saa jne.
Ellyp laekub sööma: tuleb vist päris hea päev, ringutab ja haigutab.
Olpipe: kuidas tunne?
Ellyp: hea.
Olpipe: ole Munmun’ile tänulik.
Ellyp: kas süüa on? Mul on kõht tühi. Ja … mul on plaan! Läheme kala püüdma. Kas on ehk turupäev.
Selgub, et see on siiski homme.
Ellyp läheme siis koloniaalkauplusse, õngekonkse, nööri, ritve ja muud säärast ostma.
Olpipe ja Ellyp hetkest suhtlevad teemal soojärv, ja needuse eemaldus tüüpi pühak Primulus’ega seotu, see on seemälukahjustuste teema. Mälust on siiski täitsa piisavalt, et Langstne on kusagil mets ääres st servas edelas.
Olpipe räägib jahist, kalapüügist ning muust Ellypiga. Fripple Joob, kurgi vett, vist.
Esquire Fripple tahab rüütleks saada, aga muud ta väga ei mäeta. Selle peale jookseb Olpipe kortsu, taob seal kestvalt vatsu ust kuni Whimsley kusagilt rahuolematult välja ilmub.
Olpipe: hädakord, emergency, alarm mul on vaja raviks liköör taseme jooki, et asjad saaks õigeks.
Esquire le meenub mingis kontekstis, et ta pidi, vist, varastama kohaliku paruni või krhahvi juveelid Primacee’le või Primacelt parunile. Kuna parun on siiski lähemal siis ilmselt viimaselt. Ravijoogiks ostab kuldna eest Briggword Tripple. Esimene lonks seda muutis Fripple olukorda paremaks. Jook on apteegitilli maitseline. Peas läheb kergemaks aga lisandusid röhatused, luksatused, kuid vahepeal tulevad üsna head mõtted.
Ellyp leiab, et meil veel vaja kalapüügi inventari. Lahkume meie üürielamisest suunistega koloniaalkaupluse asjus. Arutame kas me eelmisel päeval ostsime muula või võtsime mõne muula meie osanikuks, krt ei mäleta?!Üsna ebaselge on kas kõrtsus oli mõnda muula õlut joomas, ei mäleta, vähem on vaja juua.
Koloniaal kaupluses on raudselt kalamehe värke, tunneb Fripple poodi sisenedes. Poodi sisenedes saame teada, et Kidsnippers omab alternatiivset nimetust „Primace-Grupp“
Koloniaal kaupluse sildil ilutseb „Nüri värk“ ehk „Sharpless Goods“. Poes tervitab meid ingveri punaste lokkidega breggle võidunud põllega. Breggle Annabel, see ta nimi, omab veidi väljaulatuvaid kalduvaid hambaid.
Annabel: Kidsnippers, hõissa … !! Tahab autogrammi, põllele ja särgile ja veel kuhugi.
Ellyp nõjatub letile, ringutab, šestikuleerib ja lausub: me kalamehed ja meil on õngi vaja.
Annabel: meil head õnged … üksi kaksi kolmi … ee teil on vaja kuus õnge, ja nööri ja konkse ja korke …. Midagi leian, silmapilk, oodake- kaob leti tagant läbi ukse lattu varariiulite vahele tuulama. Ee mis kalale?
Ellyp: põhjakala … ah jaa kahva oleks ka vaja.
Annabel: mis ahve ah kahv – jätkab otsimist.
Olpipes ärka murdja varas hüppab letile ja sorib sahtlites kui need lahti saab. Esmalt esimene sahtel osutab vastupanu. Sahtlis on suur saag, väike saag ja kaks peitlit.
Olpipe vaatab kas Annabel vaatab. Ei. Olpipe riietesse kaob väike saag ja peitel. See on esimene juuresolijate poolt kinnitatav varguse edukas akt.
Olpipe Annabelile: kaua?
Esquire: Olpipe tule laualt maha!
Lõpuks laekub Annabel õngritvadega: need on meie ilusad õngeridvad kuus tükki, kokku käivad, viis õngekonksu, nööri 50’ ja kõik see kokku 25 kuldnat. Kaubeldes saame kahva kaubapeale ja õngekorgid ka. Selliseid erinevaid, valge punaseid.
Annabelil on müüa püha vett olevat hea ebasurnute vastu, parem kui tuli. Pühavesi maksaks 25 kuldnat. Olpipe ei lase uskmatuna ära rääkida ja meie ei osta. Isegi kui hing st hind langetatakse 23’le- kuldnale. Reklaamiks et lichwardenite poolt lausutud.
Munmun ja Rory teevad vaimlise maagi nägemis kontrolli ja mingi kuma Rory hinnangul sellel pudelil on. Ja sildid on ilusad! (Rory). Olpipe siiski ei otsusta ostma.
Olpipe Ellypilt: kas seda oleks vaja?
Ellyp: lähme kohale.
Olpipe: teil tõesti hea koloniaal kauplus. Annabeli väheteravad kaubad.
Läheme kalale. Kontrollime ära liikluskiiruse. Minnes teeme avastusi:
Kalamehele Hellypil on ilmnenud soomussärgi, pikkmõõga ja vibu nooltega olemasolu
Munmun avastab, et tal oli juba algusest peale õngekomplekt olemas, ehk hetkel on ta kahekordne õngemees.
Einestume eile ostetud toidust 3 persooni ja ülejäänud 3 peavad maha kustutama ühe ratsiooni, sh Rory.
Kulgeme läbi hexi 0610. Tee ääres on alguses üsna tihe maapiirkonna asustus talud ja maad, aga tee muutub üha enam hooletusse jäetuks ja kinnikasvanuks. Sisenem hex 0710. On ilusa päeva peale lõuna. Fripple luksub ja norib tilli lonksu.
Ellyp räägib kalamehe lugusid kus igas siisikesest kisub säga kasvama või vähemalt meetrine haug. Ükskord olevat juhtunud kala püüdma, ühe metsa järve ääres. Et esmalt otsis järve, udu takistas, lõpuks leidis. Püüdes näkkas ja tõmmates olevat alanud jube vastusakutamine, Rory isekeskis ilmselt kasvab ahug nüüd kahemeetriseks 7’. Lõpuks tõmbas ja tõmbas välja, nöör olevat peaaegu katkenud, ta ise juba pea põlvini vees, tõmbas välja ja konksu otsas „ei midagi“. Laseb õngel kukkuda ja see hakkab kohe uuesti rebima ja vastu hakkama. Konks ikka tühi. Ellyp olevat sellise imeliku loo peale jooksu pistnud. Ja jooksis ja jooksis … kuni ärkas. Ärkas hoopis teises külas. Ta jõudis järeldusele, et see oli olnud nii näeks välja „vaimukala“. Ehk kui teha seenest puhk pill ja nii veel kalapüüda, siis pidavat vaimu kala püük täitsa edenema. Ehk saab sattuda täitsa uutesse ja tundmatutesse kohtadesse. Seen „mad-cup“ mäd kap- või kuidagi nii.
Meie kulgemiseks kasutatav tee on nüüd väga mahajäetud ja asustus kadunud, maa künklik ja kaugel paistab metsaviirg. Tee on lirtsuv, soine.
Ellyp: Järv on varsti ja vist on neetud.
Munmun: kama ja kaks, meie oleme ka neetud.
Ellyp: Langston vajus needuse tõttu järve.
Pinnas on nüüd väga soine. Nii et lirts lirts ja tee ääres pehkinud posti küljes sammaldunu teeviit „Langston“. Viitab põhjasuunas. Mitte kaugel jõuame soojärveni. Soojärvest paistab kirikutorni moodi maa vabandust mere täpsemalt järvemärk.
Tipsy ja Topsy: vaadaka vaadake, seal ujub midagi. Tundub nagu soosaare soosaarekese moodi olevat. Ellyp vaatab ka ja teisedki.
Ellyp: need pole soosaared vaid veepinnal hulpivad kehad.
Rory püüab heita õngekonksu keha pihta, ei saa taha.
Ellyp õnnestub ja tõmbab keha kalda äärde.
Fripple arvab et talle kuluks jälle ravijook ja kurgirohi ära.
Kalda ääres nüüd hulpiv keha on hästeste säilinud, kuid silmad on ära söödud. Meie silme all ronib silmakoobastest välja madu ja libistab vette.
Woodgrow’d inspekteerivad esimese saagi: saagiks on paela otsas olev ripats ja puidust käepidemega puss.
Ripats on hõbedane ja meenutab kätt. Sümbol käsi ei ütle midagi. Pöial kõrval ja moodustab tähe „v“ kujundi.
Ellyp: see on nii põnev. See käsi on nii põnev.
Ellyp õhinal, ma teadsin ma teadsin, vaadake see on breggle käsi ja selle needuse ja Langstoniga oli see, et linnas kummardati breggle pühakuid ja inimpreestrid panid selle, vist neljakesi, vande alla.
Rory ??- Ellyp aretab mitte just väga hästi ära tuntava käe anatoomia teemal joru. Teiseks oli inspekteeritud keha inimese hingele kuulunud.
Viimane vaatlus nuga oli punasest puidust ilusa, roosipuust voolitud käepidemega.
Siin seekord lõpeb:
Kohe kiired teemad – kas jääda ööseks siia ööbima
- kas ja millised ohud ja mõmmutised sh kas? järel ja muud needused
Ebameeldiv ökoloogia, niiskus, vesi ja udu.
175 xpki