29, Bradging, Chysting 1089
kellaaeg 24h süsteemis 00-02 vahel, ca, kusagil NWW Malbleati pesast, metsas.
Ümisevate seente välu. Tekib keskustelu mängusiseses vaikelus mida ja millisest allikatest teab Munmun. Tekib idee, et tal oli st on äkki praegugi maagiamentor ja ta oli isegi üliõpilane, kes siis maagia ülikoolist äärmuskriminaliteetse käitumise tõttu saadeti vabaõppele peale katset püromaaniat teha ülikooli raamatukogus.
<
Teh: Munmun taust, visati koletul kogusel aspekte Munmunile: Rory 2 1d6, Olpipe 15 1d20, Munmun 6 1d20, Rory 81 1d100, Olpipe 9 1d12, Munmun 10 1d12, Rory 4 1d20, Olpipe 12 1d12 6 1d12 11 1d12 Rory 36 1d100.
Selle tulem- Munmuni mälestused maagiaõpetajast on hämarad ja hägused. Mäletab hundinahkset kasukat, härmalõngadest kleiti ja väikeseid sarvi. Miski neis mälestustes tekitab kõhedust. Õpetaja nimi Liiga Vara Sündinud. Munmun on 100% veendunud, et õpetaja ei ole breggle. Õpetaja juhendas ja õpetas Munmuni 2 aasta jooksul, ning õpetajalt on pärit SpelBUK ja „silmad“. Munmun kahtlustab, et õpetaja oli haldjas. Haldjate kohta on levinud ookeanitäis vastuolulist infot, näiteks pikakõrvalisuse aspekt sellele pole kinnitust, tõenäoliselt pole ka vastupidist. Kindel on vaid see et haldjas on „älien-võõras“, ebamaine olend. Haldja läheduses on mortalitel st surelikel „veider olla“, faeride läheduse puhul on sarnane efekt kuid tunduvalt lahjemal kujul. Hmm- Roryle koidab kusagilt sõna disquiet-lronmetean või prometean.
Õpetaja tahtis talle õpetada püromaaniat Munmun’ile, aga „enne seda olevat ta pidanud midagi korda ajama“ ja välja ta enam ei ilmunud
Tema edastatud tarkuses oli mõttetera: Faeris aeg magab
Õpetused toimusid High Ankles, aga raamatukogu mahapõletamise katse toimus Braeckenwoldis.
Munmun on hetkel 59 aastane. Viimased kolm aastat on õpetaja kaotsis olnud. Õppimine ise olevat kestnud 5 aasta jooksul, kus õppimine meenutas kohtumisi õpetajaga, kust igast õppekülastusest on Munmunil mälestused ja kogemused nagu hambaarsti külastustest: juhuslikud kuid samas korrapärased, loodetavasti, piinavad ja samas piisavalt hägused ebameeldivad intsidendid, et mitte mäletada, et miks. Sellise väljaõppe tõttu on Munmun ka varem faerisid kohanud, Dolmenwoodis.
<
Ehk Munmuni hinnang faeride – sprite’ide kohta- tüütud nagu oleks parmud kes oleks looduslikust liigist 4-5 x suuremad ja omaksid märkimisväärset intelligentsi ja maagia potentsiaali, kuid siiski parmud, oma sügavamast olemusest. Mida nad tahavad – nad on RAHVAS ja nad on TÜÜTUD. Teevad st mängivad trikke, korraldavad skeeme, kiusupunnid. Spraidid erinevalt värvilt klannideks st klannid ei segune ja klanniti on on „rahva“ meelelahutused erinevad ja ka maagia mõneti erinev.
Meie kontakteerusime järveäärest purpursete spraitide ja nüüd punastega.
Seentest: Munmun teab laulvaid ja ümisevaid, vähemalt nii sai aru Rory.
Ellyp ja Olpipe ümisevatest seentest. Selgub, Ellypilt, et Dolmenwoodis võib olla väga erineva taustaga st fooniga kohti st erineva faeri taustaga kohti. Kui kusagil faeri kohalolu väga tugev siis maagia tunnetusega persoonid (npc sh) „näevad“ seda.
Olpipe selga „ööliblikatiibse“ kuue. Munmun võtab silma välja vaatama- need ahmivad sisse sensoorset teavet olles pärani.
Tunneme st tajume st meil tekib tunne, täpsemalt märkamine: apelsinilõhn. Lõhn on tugev aga mitte hingemattev, ehk siiski pigem hõng.
Roryle tundub, et parimatel ninadel meist arvamus, et apelsini lõhna ja seente vahel on seos. Olpipe isegi näksab ühte seent. See siiski polevat siiski apelsin, pigem õlu. Nii maitselt kui lõhnalt. Seente läheduses olles ja näksides lõi Olpipe ööliblika keep helenduma.
Rory lausub maagiat „suubuvast energiast tekkiv stsintsillatsioon“, ausalt öeldes tekkis tal endalgi idee, et vähem on vaja faeridega läbi käia. Õnneks ajumurdvatesse mõtetesse sekkus Olpipe, kes astus seeneringi. Kostab „jube suure hundi möire/urin/lõrin“. Kõik kuuleme seda. Ellyp: äkkeste peaks ära minema. Teised, st peale Olpipe, teeme ringi väliselt seeneringile poolringi peale. Enne ära minekut harrastavad Olpipe ja Rory contra mükoloogilist vandalismust ehk peamiselt küll Olpipe küüdib seeneringist kahest kohast kamba seeni koos aluspnnasega pellusidaariumist urni ümber kaugema sihiga neid ümisejaid uurida, ehk isegi kuhugi neid ümber asustada. Üks urn jääb Rory kanda ja rubiinidega pistoda ka. Teine siis Olpipe’i mure.
Nüüd teatab Munmun Olpipe’ile, et viimas ekeep helendab. Lõrin ringist on endisel kõva ja me oleme lahkumas välult kui Munmun otsustab välu silmadele näidata. Need on nagu *tõllarattad“.
Ellyp seentest täitsa tavalised scrabby- tumepruunid „juukseseened, oma peenikeste niitjate varte tõttu. Eraldub neist mingit rohelist lima. Farnhamni teadmine kõigest peale lingvistika ja mõnede müütide pole entsüklopeediline. Ühesõnaga vabandab oma erudeerituse puudulikkust: faeri teed on imelised, seal võis olla uks võis mitte olla võis kunagi olla ja võis praegu ajutiselt suletud olla. Ühesõnaga võis olla mida iganes.
Lahkume välu juurest, Olpipe-Munmun ees. Siis Ellyp ja kusagil taga grimalkinid.
Kõnnime pimedas, udus ja aeg ajalt kuuleme koera haukumist, kord siit kord sealt kuid mitte kunagi samaaegselt eri suundadest. Meil mure ja hirm- meid piiratakse ümber. Niimoodi jõuame järgmise lageda lähedale. Aga siin on jälle apelsini lõhn ja seenering, viimane on kahest kohast isegi kahjustatud. Lihtsalt öeldes tegime ringi. Ja selle haukumise korraldas meile ka seenering. Igaks kurjaks juhuks paneb Olpipe seened ringi lünkadesse tagasi. Olpipe paigutab seeni ja poriseb tahtsin ju head, teie asustus areaali laiendada uutesse kohtadesse.
Äramineku teine katse. Saame ära liikuda terve tunni, isegi rohkem. Tekib selles sensoorses näljas- pimedu-udu-helipettused „lavikust tingitud kehaväline“ kogemus. Aeg ajalt küll üha kaugemalt kostab selja tagant haugatusi. Metsas liikudes ei paista kuudki. Muideks huvitav- seeneringi kohal paistis kuu. Metsa alune maa tõuseb kui mets muutub metsikumaks, st läbikasvanud alustaimestiku põõsad. Nii me siis ronime ja ukerdame üle puutüvede, suurte puude üles väänatud juurestike ja suuremate kivide.
Ellyp ja Olpipe kaaluvad puhkamiskoha otsingut. Tehakse 1d8 ja 1d20. Saame puhtamale teele ja rajale ja saame kiiremini edasi. Jalad on juba valusad ja väss on kallal. Millal küll jõuame, kohale? Uuritakse Ellypilt.
Aga enne kui vastus, kostab kusagilt eespoolt raginat. Nagu keegi püüaks sama moodi läbi tihniku tulla. Astume vähe kõrvale ja peitu. Kes näevad need hiilivad vaadata. Mööda rada kõnnib meist mööda kolm kogu, bregglet, lühisarvelist. Nad ei räägi omavahel, käies justkui tuiguvad, nagu oleks kergelt vine all st joogised. Nad liiguvad üsna aeglaselt, aegluubis, vahivad sinna ja tänna Varustus ühel oda, teisel vikat ja kolmas kirvega. Vahetevahel komistavad. Möödusid kümne meetri kauguselt piilujaist. Ühelgi pole turvist, kes öösärgis, kellel vaid püksid jalas, oi kolmandal oli turvis, aga pükse polnud jalga tõmmanud. Laseme mööda, kaugemale siis läheme rajale tagasi ja kulgeme edasi, nüüd juba ettevaatlikumalt. Siin või seal ulatub aluspinnasest mätastena välja kahtlasi kühme. Need võik taimede ja samblaga kaetud varemed isegi olla. Hinnang siia peaks valges tagasi tulema.
Klähvatusi siia ena ei ulatu. Valge veel ei ole aga ao valgu hakkab juba taevasse kujunema. Jälle keegi ragistab eemal. Seekord näeme piilumiskohast nelja bregglet. Samasugused „kiir“liikujad nagu esimesed, improviseeritud relvastu ka linnuke kirja vikat, oda, kirves ja hang. Ja puudulik improviseeritud riietus.
Ellyp-Farnhamn – mis see on?
Ellyp- midagi väga veidrat. Uneskõndijad?
Lähedal kostab raksatus ja kolm bregglet meie suunas vaateväljas. Kaks tüüpi kartulikoti ja kaks kaigastega. Tipsy Topsy käsk kaitsta Farnhamni ja Imeldat. Kes iganes kas Ellyp või keegi annab käsu, st väga tungiva soovituse: relvitustada, kahjutustada, mitte tappa.
Munmun lingutab oma aovalguse pimenägemisega, mööda.
Olpipe mõõgaga lapiti 4 dam, kaikaga bregglet.
Keegi: hellalt, hellalt puudutada, nõiduse all!! Rory: hellalt on kontekstis et ikkagi servit aga lapiti võib ka. Peaasi et mitte „märjalt“.
Ellyp kotikandjale pihta. Hele laks oli, kukkus.
Rory oda selle teise otsaga, mööda.
Malakapaitus ei taba Olpipe’i ja kotti ei õnnestunud teda ka ajada.
< Tipsy Topsy Olpipele- meie kaitseme jahuu.
Olpipe lööb, mööda.
Bregled- Roryst mööda. Olpipe ja kott saavad seest pidi tuttavamaks, aga Olpipe rabeleb lahti.
Munmun lingukivi kaikaga tüübi pihta
Ellyp ja Dreh, viimane opereerib lapiti mõõgaga.
Ellyp ei saa siiski saab pihta. Jalgadesse ja pikali maha. Tipsy-Topsy siduge need pikutajad kinni.
TjaT asuvat nööri otsima.
Üks nais breggle on lokirullides ja kombinees keset madinat, kaikaga?! Ei, kotiga.
<
Olpipe saab koti peast ja viskab eemale. Rory arvab kuulvat kotti vihisemas.
Ellyp ja Dreh tegelevad naisega kellel kott, edu neid ei saada.
Tipsy ja Topsy sõlmivad ja seovad.
Kotibregletar taas Olpipe’i- ei õnnestu.
Munmun tegi kolks, oli vist 2dam, seda keda seda Rory ei näinud.
Rory püüdis jälle oda kaikana kasutada ja lõikas endal (1) käise sisuiselt teravikuga maha. Nüüd on mul kätis.
<
Munmun 20 1d20 pihta4x1d4 sädekannikesed käisid kellegi silmade ees.
Tädi kotiga krabab lippe, Olpipe saab 1dam. Olpipe püüab vastu anda, mööda.
Dreh ja Ellyp kuklahoobiga langetavad vastase.
Tipsy ja topsy seovad. Ja kõigile kotid pähe.Või pead pidi kotti ilmselt kahe kaupa.
<
Xp 285