29, Bradging, Chysting 1089
Dolmenwoodis, aasta siis 1089 aasta, st Brokenewoldi kindluse asutamisest Chysting 28, sunning ja kellaaeg oletatavasti 05-06 paiku hommikul ca, kusagil NWW Hlerribuki ja Everduski vahel metsas.
Ahetab see on sellise aovalguse hetk kus taevas ei ole veel isegi selge taeva korral ei sinine ega roosa vaid 50s hallis varjundis. Tehniliselt täpsustame kes need meie neli siiski ja tegelikult kolm vastast olid. Oli kolm, kaks neis kottidega ja üks malakaga. Hetkel seotud ja kottides. Rory’l kahtlus et peaks antud kohast kiiresti lahkuda. Isegi läbiotsimiseks pole palju aega. Plagame.
Meie tulekusuunast läheb taevas heledamaks, hetke kahtlus jälitajate tõrvikutest või metsasüütamisest ei leia kinnitust vaid lihtsal „aule entuluva“ ehk päike on tõusmas, taas.
On niiskem ja sajab … sajab uduvihma asemel seenevihma. On soe ja väga märg. Metsaaluse läbimine on üsna ebamugav, alustaimestikku teab mis pole kuid on maha langenud puid ja nende maast väljarebitud juuri. Kõik paistab olema siiski looduslikud põhjused.
Lidumine vähemalt 10 minutit kui mitte rohkem.
Päike on pilvede taga, aga on üsna valge. Ellypi parimal teadmisel kõnnime tunni ja teise. Kui „kuni kuuleme kahtlaseid urinaid“ üsna lähedalt. Selgub, et kõhud korisevad. Vähemalt kahel häälel.
Ellyp märkab kuulatades eemal kahtlast plärts-mats-mats-plärts. Ja partei juht täna Munmun annab Roryle ja Ellypile käsu püüda, midagi söövat. Viimased tõusevad väikse künka harjale ja näevad väheke allpool porilombis metsanotsu häälekalt vanni võtmas. Veel lähemale minnes oleks Rory pea suure aplombiga sisenenud astudes kuivanud okste peale. Ellyp sisiseb.
Notsu suhtes rakendu Ellyp, pikkvibuga (longbow 1d6) ja Rory vibuga (sh bow 1d6).
Rory laseb mööda. Ellyp sisse ja 5 dammi. Nozu kargab mudast vaatab ringi ja ruich ruich ja ruich tormab meie suunas. Õnneks hooga Ellypi ja Rory vahelt läbi teiste poole.
<
Nozu on kaelajuures verega segunenud muda. Olpipe püüab pistoda viskega seale pihta saada
Nozu on täiega hoos. Ka ülejäänud grupist läbi ja mööda. Pori pritsib kahte lehte.
Ellyp: oh šit, püüdke kinni! Rory hetkeks kujutleb kuidas keegi porist metssiga, jooksvat, paljaste kätega püüaks, pillab selle peale peaaegu vibu maha. Iseenda ka. Suudab ennast püsti ajada.
Ellyp ja Rory jälgivad sündmusi künka harjalt. Ellyp: seal läheb meie lõunasöök!
Munmun linguga- mööda.
Olpipe linguga pihta. Tipsy ja Topsy on lingudega ja mööda.
<
Olpipe põikab möödatuhiseva sea suunas ja sooritab torke.
Ellyp: pihta, noolega …. Ja meie lõunasöök rahuneb igaveseks.
Ellyp: meil on nüüd probleem.
See tähendab meile, et me hakkame saaki söögiks ette valmistama. Vähemalt 3x10 minutit kui mitte rohkem. Igaüks saab paar käntsu kaasa. Aga toitumise ja toidu valmistamisega suur mure – sajab ja kõik on kole läbi vettinud.
Kuni notsut roogitakse ja lahatakse teevad Olpipe ja Munmun valve ringe.
Lahkamise töö Ellyp, Dreh ja Rory.
Lõpuks laheneb nii et Rory jagab kuivtoiduvaru ja keegi veel, vist Olpipe. Rory ja TjaT teevad ennast vähe eemal grimalkin jesteriteks ja võtavad hommikusöögi sisse toore liha kamakaid konsumeerides. Lõpuks on nüüd nii et kui tuld teha saame kunagi siis on meil igal kaasas kahe päeva lihaproteiinne ratsioon. Aga so ka kaks slotti.
Kogu selle tegevuse ajal on üha valgemaks läinud ja välja on ilmunud linni, ilusad linnu hääled kostavad. Näiteks kaks varest häälekalt kandideerivad notsu maitsele jäänustele.
Lahkume ja rändame mööda märga metsaalust edasi. Olpipe pinnib Ellypit kas suund on õige ja Munmun, viriseval häälel: kaua veel? Umbes iga minuti tagant.
Olpipe püüab liikumisteed meelde jätta.
Maapind on siin rohuga kaetud kiviklibune pinnas. Isegi samblases metsaaluses on arusaadav see kiviklibune olemus. Oksa, okka ja lehe sodi samas jätkub. Puujuured varvaste ära löömiseks täiesti olemas. Puud ise antud asukohas on peaaegu musta koorega tumeroheliste lehtedega lehtpuud. Metsa alune on vaikne kui igasugune lendav sumin välja arvata. Kõnnime ja kõnnime kuni kõhud hakkavad taas rahuloematust näitama.
Ellyp lõpuks ei kannata Munmuni laviinküsimusi välja: eks ole, õhtuks jõuame. Rory saab teada, et need tumedad puud on raudpuud.
Meil tekkis uus probleem, tegelane Rory seljakoti pakendis hakkab virguma ja õiendama nõuab süüa juua ja nii edasi. Rory puhtsüdamlikult pakutud liha ja veri põlatakse ära. Joogiga on veel hästi, joogivett oli. Lõpeb sellega, et nuhtlusele st spraidile asutakse marju otsima esmalt leitakse jugapuu omasid, aga Olpipe’ile jäävad näpu alla isegi maasikad.
Spraidi küsitlus: et mis rahvast- Dolmenwoodist. Viimati mäletas, et oli puuris. Me siis lohutama et ta oli fermenteerimise järgus. Ja et neid oli veel neli, aga hetkel kolm ülejäänud on kättemaksmas.
Everduski ta teab n stiilis, et loomulikult teab ta kõike everpaske.
Ellypile vastab sprait justkui vargaslängis, kuid see võis tavaline kopeerimine olla, arvab Rory.
Kulgeme edasi, see tiivuline istub Rory seljakotipeal edasi. Kõnnime. Tekivad suuremad väiksemad välud, üles haritud. Ja näeme seeni. Palju seeni Olpipe ja Munmun koguvad neid. Ellyp peab st hindab neid söödavaks, kergelt sinised isegi vist helenduvad pilvikud. Neist pidavat saama head teed. Üldiselt on huvitav seaduspärasus- iga ülesharitud, suurema, välu serval on pink istumiseks.
Saame teada spraidi nime „Thistlewink“. Munmuni küsimuse peale, et kes neil pinkidele istumas käivad teab see winkthistle vastust: hiiglased. Rory pidi peaaegu karvapalli selle peale välja köhima. Ok „ohakatups“ siis.
Ellypi hinnang: Ramiuse mets ja maad.
Õhtupoolikul jõuame juba kasutatavale teele ja see jätkab tõusu. Näeme tee kulgemise suunas kaljurüngast ja selle tipus kindlust. Avanti, kivikindluse, ilmselt Everdusk suunas. Ühel hetkel keerab trassil ära eraldi allee. Allees kasvavad vasevärvi lehtega kased, mis ohkavad, eriti kui meie sellele alleele astume. Allee lõpeb puidust palissaadi, värava ja värava torniga. Värav on korralikult rauaga tugevdatud.
Väravatornis on valve ja sealt hüütakse kellegile midagi kapridzes. Kohalikul valvel on mustad kuued ja sarve komplekti kujutis.
Alla st meile hõige: kes te sellised olete?
Väravatagant kostub mõõgavõitluse helisid, kärkimist ja kamandamist.
Elly vastuseks: see olen mina, Ellyp!
Ülalt: mis need teised on ja mida siin teeb see Malbleadi värvides, räpased ja kirpudega inimesd ja alamõõdulised.
Ellyp: tulime tsirkust tege,a ja need on „kidsnippers“.
Ülalt: kas need on mingid süütajad.
Ellyp: need on klounid ja nende kostüümid on kottides
Ülalt: olgu olgu, leedi Berryld ootab juba neid.
Õhtuks on sadu järgi jäänud aga õhk on endiselt soe edasi. Meid lastakse väravast sisse. Palissaadi taga on üsna korralik puidust hoonetega väikelinn. Lankshorne’ist väiksem aga siiski. Enamik on siin breggled. Inimesi on ka, aga näib et need on siin sotsiaalselt madalamal positsioonil isegi nendest, kes Lankshorne’is olid. Üldiselt saavad nad tappa ja molli, selline on esmane mulje nähtust. Olgu kolakat saavad ka lühisarved tihti ja kähku. Linnatänav või tee kulgeb põigeldes ülesse kindluse suunas. Ühel hetkel teisendub tee „marmortrepiks“ valgest marmorist!. Tee st trepp on ääristatud Ramiuse lippudega ja trepp lõpeb väravaga. Kas see kaljuküngas on nii kõrgel või mõnel muul põhjusel läheb järjest vilumaks, lausa külmemaks.
Trepi lõpus on Lossi värav, mille ees teevad aega parajaks st valvavad kaks piksarve, soomusrüüs, platemail. Ja soomusele on mõlemal heidetud hundinahast kasukad. Nemad ei küsi midagi, vaid vaatavad meid ja lasevad sisse. Värava taga on väike sisehoov ületame selle peahoone sissepääsu suunas. Rahvas on siin veel soemalt riietatud ja sallitatud. Üsna jahe ja Ellyp kommenteerib „külm!“.
Peahoone eelruum, koda, on huvitava ruumijaotusega. See pole täisnurkne. On kõrgete võlvidega, seinad on kaetud vaipadega. Siit kerkivad trepid ülesse tubadesse ja siin on veel külmem kui ennem.
Üks vana, vanavana st iidne breggle teenija, tudisedes: oodake, leedi Berryldtuleb, juhatan teid vastuvõturuumi ooteruumi.
On Sunning 17.00
285 xp50 Munmun 50 Rory.