29, Bradging, Chysting 1089
kellaaeg 17.00 paiku õhtul, Everduskis, tsitadellis, ootesaalis.
TEH:Berrild on levinud breggle naisenimi. Mei tuttav fungolist oli „õde“ Millyk.
<
Meie juures on ja meie järele vaatab mustas livrees, veidi tudisev, õite vana lühisarveline, neist üks isegi kõver, proua. Treppidega hallist juhatatakse meid ootesaali. See on põrandapinnalt rombjas. Ootesaalist näeb st näeks läbi kitsaste ava õue, amburite positsioonid (Rory?). Hetkel on aval klaas ees. Ootesaali kivine põran on kaetud ererohelise vaibaga. Ja punase nahaga tapeeritud (Rory püüdis mööbli tehnoloogiat meelde tuletada) tugitoolid pigem tugitool lavatsid, üsna madalad ka otseselt mitte istutavad toetades seljatoele.
Proua saatja: võtke istet, ma lähen teist leedi Berryldile teatama.
Sisemine meeldetuletus, proua vaataja puudumisel, kes see Berryld on?
Berryld Ramius on vanim lord Ramiuse 7st järeltulijaist, 4 tütart ja 3 poega.
Ellyp valgustades meid olukorras on silmanähtavalt „rahulik“ jalg väriseb ja põlv tõmbleb, Dreh on aga üldse reaalsusest välja vajumas, teeb vahetevahel närvilisi neelatusi.
Olpipe: mida sa närvitsed?
Ellyp: ma üldse ei närvitse (naer saalis ok outgame), tegelikult mul valutab põlv!
Mis siis ajaloos toimus? (Olpipe ja Munmun ja muud poliitalu jälginud panevad pilti kokku, 22 aastat tagasi ilmusid välja st „leiti“ genealoogilised tokumendid, mille kohaselt hoopis lord Malbleat ja Co osutus Ramiuse „esma“pärijate liiniks. Ramius, tollane lord, luges dokumendist midagi muud välja aga kuid noor just kohale kinnituv lord Hogwarths luges dokumendist siiski Malbleadile positiivse seisukoha välja ja jagas valduse kaheks: jõukama ja rikkama osa Malbleatidele ja mustikametsas sirtsussoos oleva kivikülvi nimega Everduski jättis lohutuseks Ramiuste liinile. Kogu Dolmenwoodi edelanurk on bregglede asuala tuumik kus asuvad kolme liini lord Malbleadi, lord Ramiuse ja lord Murkin (vist nii Rory?) maad.
Olpipe pärib häära Farnhamnilt lisakommentaare. Viimane väidab, et tema pole ajaloolane ega generalistist genelogist vaid lingv(u)ist.
Olpipe: mida oodata Berryldist? Ta tohiks olla enam noor. On lumivalge ja nagu ikka, Farhamn valib pikalt ja hoolikalt määratlust, otsustav! (Rory; stiilis execute?)
Ellyp Olpipe’ile: kindlasti on leedi Berryld - … … … - (see oli väljendi valimise paus) nii „kõva“ ülikut pole varem kohanud!
Tükk aega ei toimu midagi. Siis tuleb tudisev proua tagasi ja küsib Drehlt ja Ellypilt, kas viimased soovivad midagi juua. Me ülejäänud saame aru, et proual on silmaviga milletõttu kõik peale Ellypi, Dreh ja võib olla Emelda paistavad vist läbi ja ei heida isegi varje.
Ellyp: kui tüli ei teeks, siis piisk värskendust ja amps kosutust ei teeks paha.
Selletõttu tekib Olpipel küsimus Emeldale „kes ta on?“, lisaks meie kõige teadmine või mitteteadmine, et kohaliku ei seosta nimisõnaga haldjas olendilt oodata anatoomiliselt erinevaid st pikki kõrvu. Pigem iseloomustab arvamus või teadmine- „võõras, võõrapärane, nii võõras et hoomamatu. Olpipe on andnud külmetavale Emeldale oma magamisteki õlgadele. Olpipe ise on öölibliktiiva keebis. Emelda on küla ja väsimus stuuporis.
Tekib idee soritada katse „Emelda + jook Eliza Lank“ Eliza viitab joogi seosele inimestega. Teistel tekib idee nö võlujook kaubamärgi all „Eliza Lank“, siis Roryl pigem analoogia metsamehe mahlast, kääritisest spraitidelt siis tõmmis Elizast ja Lank võib olla mingi määratlus mitte klanni nimest vaid määratlus valmistamistehnoloogiale Elizast, analoogia võõrmaailmadest teema doktori- ja või lastevorst. See et Eliza on inimese nimi on spetsialist Farnhamni hinnang. Üldiselt Emelda saab punnsuutäie pudelist Rory hüütab järjes: skool, proosit, põhjani.
Vaatame eksperimenti, näeme … Emelda on väga ärevi, midagi on toimumas. Ta hingab üha kiiremalt, läheb näost kergelt roheliseks, peaaegu harmoneerub põrandal oleva vaibaga ja dissoneerub punase lavatsiga. Laskub neljakäpukile, Roryl kahtlus, et Emelda tegelikult polegi bipedaal vaid selleks manatud rääkivate loomade oru mingi asukas, aga see ei pea nii olema sest Emelda korraldab endale nüüd maoloputust otse siia vaiba peale. Rory püüab lõhna st aroome meelde jätta ja analüüsida. Emelda vajub põrandale kägarasse ja me tõstame ta lavatsile. Rory kahtlus äkki Emelda baasvor ei ole keerulise arengu teega putukas kes asus nüüd nukkuma.
Olpipe: see vist oli vale asi. Farnhamn arvab, et ennem eksperimenti oleks võinud pudelikeselt lugeda. Viimast arvamust toetab ka ohakatutt, kes hetkel harmoneerub seltskonnaga Rory õlal ja kübaral. Olpipe käitub järgnevalt verbaalebaviisakalt ohakatuti suhtes.
Olpipe: kas kellelgi on „61na“ või „oina’s“, Rory kõrvakuulmine ei vedanud vastatstikust st vastastikust ling(v)uistilist pikeed välja.
Mõne aja pärast laekub vastuvõtu tudiseja kandikuga: kaks karahvini ja kausikest ampsudega. Kandikul on ka kolm klaasi. Pannakse lavatsite kõrval olevale lauakesele.
„Kostitage end! Mis teaml juhtus?“ osutades Emeldale.
Ellyp: „Ta on kuulus laulja. Tal hakkas paha. Äkki on ta rase. Kuid ta pole ka ammu midagi söönud.“
Tädike härritub vaibal oleva teemal. Ja lahkub kiirustades. Mõne aja pärast saabuvad kaks inimlast, mustades põlvpükstes ja kuubedes. Inimesed on arglikud ja ilmselgelt näevad wwodgrowsid ja grimalkinineid ka. Sosistades midagi teemal koletised (Olpipe ja Munmun suunas piiludes) ja puhastavad vaiba. Lapsed üldiselt püüavad liikuda võimalikul märkamatult seina ääri mööda ja hoides „koletisi“ pilgu all.
Emeldale, lamavale, püüame osutada ravi abi. Näiteks jootes otse karahvinist talle jõujooki. Niimoodi on meil veel pooltundi tegevust. Ravimine ja vaadates kuidas vaibapuhastus teenus kulgeb. Ravi käigus selgu, et ühes oli valge vein ja teine täiesti läbipaistev kihisev mõdu, ilmselt lumikellukeste mee pealt. Emelda hinnang veinile: oi kui hea. Ohked – kui hea-a, nii hea-ah. Rory iseenesest jube kahtlane toime. Nuusutab kas palderjani või kassirohu lõhnasid on- ei ole. Aga tühjaks saanud kõhule hea, sest kukub magama, enam nähem nagu muia mats.
Lapsed lähevad ära. Teenija ka ära, saades ennem läbi Ellypi Olpipe tellimuse et jooki ja ampsu oleks ehk juurde vaja. Toiduks olid taimelehtedest rullides pirukad. Ellyp kurdab nälga ja palub toekamat kogust. Olpipe ohverdab oma rulli Farnhamn’ile mingi tulevase jutu st selgituse nimel.
Mõdu osutub woodgrowde lemmikmargiks olevaks ehk jook ja söök peaaegu aihtus.
Tulevasest ööbimisest ja majutamisest. Ellyp meile ja eelkõige Olpipe’le: ee, siin on segregeeritud lähenemine ööbimisvõimalustele, ehk „loomad omaette“ ja breggled omaette.
Ellyp ja Olpipe arutavad kuidas siin üldse olla. Kuidas see öö ja majutus siiski organiseeritud on. Sel ajal korratakse joogi ja ampsu kogust. Emeralda õhkab läbi une.
Nii möödub terve tund.
Tudisev proua variseb uksest sisse: „Leedi tuleb!“
Ellyp ja Dreh on püsti ja sirged. Leiame et kopeerime käitumist. Ohakatutt itsitab.
Siseneb Berryld, valge madala karvaga, breggle, pi-ikkade sarvedega. Proua jääb ukse kõrvale tudisema ukse kõrvale.
Berryldil on roheline samet kleit, ta ise on selline sale 2 m pikk (pluss sarved). Tal on mingi kombo valgetest pärlitest kaelakeesid. Ümber pika kaela. Päädib see hele st kahvaturoosade silmadega. (Rory – albiino? Geenidefekt?). Kaelakee küljes on veidrast materjalist (klaas?), osaliselt läbipaistev, võti. (Rory klaas, kristall, merevaik jne?). Berryld siseneb tuppa aeglaselt mõõdukal sammul. Astub sisse, ja vaatab ja vaatab ja vaatab ja nägu tõmbub muigele naerule. Ja nii 10 minuti jooksul. Meil oletus, et tegi midagi detekt magick moodi asja.
Ellyp seisab samuti, vait.
Olpipe käsutab meid kummardama.
Berryld: „jah! Need on head uudised. Räägi!“ Seda öeldi Ellypit vaadates.
Ellyp: juhtusin parajasti Lankshorni, kui sinna oli saabunud orkester Kidsnippers ja nad olid seal endale „kuulsuse“ loonud. Üks neist oli saanud käsu Primaze’i käsul uurida Malbleati uurida. Ta oli kõiges „eskvair“, Primaze Hogwarshi kannupoiss. Adekvaatne, huvitav ressurss. Juhtumist endast pole täit ülevaadet. Peale mõnede metsaselavate esineb siin veel mõned „teadvusega“ olendid. Mõned neist on vahetevahel isegi nutikad ja ühed on … las nad räägivad parem ose. See on moosekant Olpipe Goodfello(w)p, Munmun pik täistutvustus
Leedi Berrylt noogutab ja vaatab (vau ta näeb (Rory)) Olpipe’i ja Munmun’i.
Olpipe tutvustab enda ja väljendab meie olukorda „mei on vesi ahjus“. Meie asjatamise käigus ei õnnestunud Malbleadile midagi teha. Aga me avastasime Malbleadi vandenõu. Järgneb eepiline kirjeldus koos heliliste kirjeldustega tüüp „mats“, „viuh“, „viuh-viuh“, „tümps“ kuidas me sisenesime ja läbisime urnidega ülemist ja alumist krüpti. Et seal äratati nekromatsiaga mingi ammu lahkunud nekromanti, äratati muid ebasurnu staatusse.
Berrylt: aga kuidas te üldse krüpti sattusite? Kust te teadsite krüptist?
Olpipe: lugupeetud preili vabandust leedi, arusaamatu miks Ellyp ei saa sellest rääkida. Ta oli aktiivne osaline.
Rory- jätkub siiski meie versiooni kuulamine.
Olpipe lükkab ette Munmuni. Munmun alustab üldse … kaugelt. Me oleme mujal ka käinud, koos, näiteks soos. Ja üleüldse on minul vaja näglordi juurde vaja jõuda.
Rory 
. Munmun muideks sinatab leedit. Teenijanna hakkab ukse juures kooma kukkuma.
Berrylt pöörab pilgu teenijannale: palun! Kutsu siia Branibal ka Hrannid.
Olpipe: me oleks peaaegu Malbleadi maha võtnud.
Rory teeb maagia vaadet.
Olpipe püüab rääkida ja diili teha, aga see on sellisel viisil, et nüüd tahab diili teha ka Munmun, et saaks nagu süüa ja öömaja ja muidu varjupaika.
Berryld vaatab Munmuni ja küsib Olpipelt:
Kus te käisite
Kus te kohtusite
Munmun: maa all, krüptis.
Kuidas saite maa alla?
Munmun ja Olpipe seletavad. Farnhamn on langetanud pea ja hoiab sellest kahe käega kinni. Rory naudib kohalikku seltsielu kulgemist. Millega tegelevad tegelevad T ja T, kisub jääma vaateväljast välja.
Olpipe: sela oli nekromantia, kole kole.
Berryld: hea et te ikka käe vahele saite. Aga näe seal ongi vennad, nad aitavad meil „rääkida“ kui kusagil tõrge tuleb ja midagi meelde ei tule. Ja raamat, te mainisite raamatut, kus see on. Kui teil oli lahkumisega väga kiire. Ooo meil on palju, PALJU, koostöövõimalusi. Tubli töö, Ellyp.
Ellyp: see oli üsna õudne. Arvan, et kõrgeaususel vedas meie sinna juhtumisel, riituse ja rituaali ärarikkumisel.
Leiab ära mainimist Farnhamni poolne „raamatu“ äratõlkimine.
Berryld: teil on raamat?!
Kirjeldus meilt koledatest spellitegudest ja Emeldast.
Berryld: aa, teie tahtsite öömaja? Kaitset? Kurjade jõudude eest? Ikka, loomulikult?
Ja mõtle, mõtleb, kuni saabuvad Brambel ja Hrannid, 2m kapid, pikksarved. Näha on et nad on ennast just värskendanud, pitskraega õhtuülikondades ja mõõkadega, vööl.
Berryld Brambelile: too sealt see kohver, tead küll …!
Brambel, jah. Jah, lähen toon.
Berryld: meil ei lähe rääkimine ladusalt, kuidagi.
Berryld: on olemas lihtsam tee, ausalt ära rääkida. Võin teid kaitsta küll, aga vastutasuks tahan midagi.
Olpipe: vastutasu?
Berryld: ühte raamatut, tumedate kaantega, võib olla, ja capridge’s kirjutatud, teaduse värk. See on meilt röövitud, selle eest on väljapandud viisakas vaevatasu. Berryld mõtleb sel kohal hetke. Lausub nagu muu seas- raha tuleb raha läheb, nii 15000 kuldnat. Täpsususel ja et kolme nulliga.
Olpipe Munmun huvi, et kes varastas?
Berryld: ebaselge, see oli enne seda.
Olpipe ja Munmun vaidlevad hinna üle, püüavad ühte nulli lisada.
Tagasi jõuab Bramble metall kohvriga, asetab selle lavatsile ja avab, selles on kogus imepäraselt peeni heas korras hoitud, puhtaid läikima löödud metallist tööriiste ja tarvikuid näiteks midagi millega saaks kõiki kümmet sõrme korraga ja igat eraldi mõjutada.
Munmun ja Olpipe näitavad musta raamatut, mis on juba saanud neilt nime „Emelda smeld st spellbuk“. Berryld võtab raamatu enda kätte, hoiab seda, silitab kaant, selle musta nahka ja laseb kõlada mingil retsitatsioonil. See kestab veerand tundi.
Berryld: see on mei suguvõsa raamat! Selliseid meie suguvõsa pühad tekstid, breggle värk, kapridzes. Spellid siin … . Ja pistab raamatu endale kaenla alla.
Berryld: Hrannid, tegele nendega. Brambel ja eriti Hrannid pole mingil põhjusel õnnelikud.
Emelda: minu sõna on, kulla saate. Brambel, instrumendi! Me oleme lõpetanud.
Tegelikult püüti vihjata ka muudele nõiatekstidele. Mis Roryl silme alt välja jäi oli see nekromantsia skroll.
Meid juhatatakse lossist välja. Juurdeehitise, tallide kohal, teisel korrusel on meie majutus. Hrannid üsna kiirelt rakendab Ellyp’i vahendajaks, nende „nutikate olevuste“ ja enda vahele.
Ellyp: napilt läks! See lausuti Olpipe’ile.
Meie ruumid- suur tuba majutada saaks siia kümme, tegelikult 6, bregglet. Siin saab isegi süüa valmistada ja ruumi kütta. Ellyp arvab, et tema ja Dreh siin ei ööb, Emelda ja Farnhamn küll. Siia tulles saime Emeldale jalad alla.
Dreh ja Ellyp ära. Mõne aja pärast toidu, joogi ja sooja veega tagasi. Ruum ise on jaheda võitu. Söök ja jook on lihtsad kuid asised.
Arutame mida keegi tegema hakkaks.
Munmun peaks ja vajaks nõiduste (spellid) uurimist ja õpet orienteeruvalt neli nädalat
Mida teha enchanteritel ja muudel spetsialistidel?
Munmun sihid glyph of locking, illusioon lausutakse ette õppe aeg st kestus, õppimise edukuse kontroll, ja põhiline kirjeldus. Illusioon võimaldaks luua 20’ kuubise kujutise illusiooni 100% veenva ja platseeboga. Et monster ära ei söö aga teadvusetuks ampsab küll.Illusiooni saaks maha võta lausuja või teine maag kelle lvl 0n 3 võrra kõrgem, siis iron shard saab luua suurestüki kuuli suuruseid kerasi mida saab heita 100% tabamusega sihtmärgi suunas. 120ä kaugusele ja laetuna saab hoida 2 tundi
<
Expki 286