- Colly, Lillipythe 1089 – 11. Moot, Lillipythe 1089
järel Berryldi kuulamiste ajal, teeme spelli õppimisi Munmun. Olpipe teostab varga ja gildi asju siin ja Rory kontrollib maagiat asjades mis meil.
<
Teh: tegutseme oma persoonide järeltäpsustamisega peale leveldusi.
<
Rory saagi assessor teenistus. Mõistes üldkasulik töö:
- 2 merevaigust kujukest ei oma maagiat
- 2 punasilma kalliskividega pistoda ei oma maagiat
- 2 erinevat Munmuni kasutaad olevat spüellbukki ei oma maagiat
- mothwing cloak st ööliblik tiivaline keep- maagiline
- entomoloogi spraitoloogi käsiraamat sprite tiiva näidistega- esitatud kõik kaheksa tiiva versiooni, üldine märkus iga juures- ilge tüütus.
- dagger st pistoda ussikese koopast (hex I-8-9) maagia on
- taskurätik sõlmega – pole maagiat
- pellucidaariumist anumad – pole maagilised
- 1 kadumise vanishing jook – maagiline
- 4 musta sappi saftist st kanget – maagilised
- 1 jook tuultefilter – maagiline
- 1 metsamehe mahl – maagia? Mustika lõhn?
- 1 kahekihiline vedelik, kihid 19 ja 11, maagiline
- 20 sümbolitega pudelit – maagiat pole
- 2 musta sappi, tavalist, maagia on.
- 2 pudelit ferment feiriga ---?
- scrollid, vist unega, maagia ei, sama skeem raamatuga
- luubid st „veidrad alustassid” ei maagiat
- diagrammid see madu ja metsamehe käitlemsiest- ei maagiat
- 11 sulge- pole maagiat.
- 8 pudelikest pruuni vedeliku so metsamehe verega – ei maagia ?
- roosipuus käepidemega nuga, järve laibast – ei maagiat
Olpipe’le turult saadud kukkur … maagiat otseselt mitte
tasku st kukru visked
2d6
3 – mingi pulber
6 – helendav pasta
d20
15 – ei ole maagiline?
d20
2 kastani värvi, hõbedaste täppidega? Suvelõhn
d20
18 ei midagist
d20
17 pärlmutrine peenike tolm siiski maagia, vetika lõhn?
10 pika kleeppuvad niidid
Sprait folio:
- mustad nuhtlused
- sinised nuhtlused
- rohelised nuhtlused
- indigo nuhtlused
- roosad nuhtlused
- purpur nuhtlused
- punased nuhtlused
- kollased nuhtlused
Sprait info kusagilt: fermenteeriti 12 tk neid.
Roryle infokild Ellypilt: onn kuulnud veidrast mosslingust, kes on kuulus adventuurer, kelle juuksed ona kas nkaetud kollase hallitusega või kollane hallitus ongi juuksed. Ta on üsna ümmargune. Ta elab mõisas, mis on tehtud juustust. Elab seal koos rotirahvaga kellega koos peavad plaani kuidas ragasi kuule reisida. Mosslingi nimi on Blumber juustu ekspert Orbswallowis. Braeckenwoldist põhjas ja siis Orbswallowis olles idapoole minna.
Seda kuuldes tuleb meile peale deja-vu. Nimi Blumber on meile tuttav – kuulsate sh maagiliste juustutoodete kaudu ja läbi. Mumbleri mõisa nimi võib olla kõlas kuidagi nagu Mumble-Bol.
Olpipe’i era adventuuriused- uudistab ja käib ringi, topib oma nina igale poole. Teeb gildi märke. Teeb nädala, teeb kaks.
Saab tead, et breggled ei tee teda märkama. Teenrid enamik panevad teda tähele. Kõigil on kogu aeg külm, pidevalt. Enamik jooke serveeritakse jääga. Kusagil on jääkelder kust saab jääd.
Berryld Ramiusel on „jää” või jääst võti ja tema toas on alati härmatisega kaetud peegel.
Menüü st kohaliku dieedi eripära: sead st sealiha ja seened. Sead on pooleldi vabapidamisel st „karjatamisel” kohalikes tammikutes ja võib olla kastanisaludes. Lähim küla kas siis Kalbleit või Colblate. Selles külas on esimene meile oluline sotsiokultuuriline asutus kõrts Männish Miserere. Kunagi oli see vangla ja siis võttis objekti üle ühesilmne kõva käega breggletarist veterana, vist ka Berryld. Pikka kasvu, kapp, pikksarv. Olulised muud nüansid kõrtsis: sibul, küüslauk, naeris (ja muud juurikad), viinamarjad. Lühisarvi st shorthorns enamik, inimesi vähe.
Selgub siiski, kõrtsmik polegi Berryld, vaid tituleerituna nimetatud Kalbleid Klokhorn (Calblate Clockhorne)
Terve esimese nädala jooksul vargamärke ei tehta vastuseks. Zombisi käivitav haldjas Bigcorn on „Suur Mure” ja Ramius tahab teda „püüda!”, mitte nulliga korrutada. Külaelanike jõud haldjast üle ei käi.
Teise nädala lisa teave: kusagil loode suunalistes metsades on unustatud, „ammu”unustatud pühakoda. Samas bregglesid üldse ja Ramiust sh jätab see ükskõikseks. Pühakojas on täitumus igasugu õudustega, aga see on ka ainus teadmine. Edelas, metsades tegutseb röövlibande. Metsad on siin peamiselt tamme ja pöögimetsad. Päris lõunas on tasandikud ja põllumaad.
Teed mööda kagusse minnes jääb teepeale „Kannude kõrts” ehk „Drunkards”. See on kogu kohaliku asustus ja majandusgeograafia ülevaade. Lõunas tasandik ja põhjas metsased künkad. Lankstone tee on praegu mittekasutatav.
Nn jäämbrisse saab st saaks Berryld Ramiuse toa kaudu. Samuti teatakse, huvitav kust ja kuidas, et öösel tekivad härmas peeglile mingid kirjad st sümbolid. Toas olev vesi jäätub öö jooksul. Peeglist, sellest härmatavast paistab uks. Berryld on tsitadelli elutegevuse korraldaja ja käigushoidja. Berryl on üks neiost kes kuuluvad sellesse bregglede päästjate iidsesse sugupuussse. Kahe nädala jooksul Berryld ei lahku kordagi kindlusest ja lõbustab ennast meie kuulamisega, teenrite peale karjumisega ja enda ruumides olemisega.
Kahe nädalaga selgub asjaolu, et kuigi Emeralda kogub, siis ära teda ei lasta. Teisel nädalal muutub baraki teine korrus selle tõttu akustilis-meloodilis-terrori-alaks. Ta tahab tagasi lavale High-Anklesse. Braeckewoldi. Olpipe kasutab „oma laulu” Emeraldast täiendava teadmise õngitsemiseks.
Teada saamine- Emeraldal on tuttav ja metseen lord Edwin Gnillerferd (või Killerved), 30ndates harfimängija ja keegi Clowyd Baldricke, kes elab „ühes kojas”, mingi info „Lankshore’i Berkmaster”. Koda ise paikneb kaugel põhjas. Emeralda kohtas selle „jube eksootilise typaažiga” ooperis, vist Braeckenwold’is. Aga selle kaugel põhjas olevas „kojas” st mõisas – „kõik magavad” täpsemalt „enamik magavad” (ja Rory- … ja imevad käppa).
<
200 expi