33 Sessioon
- Frisk, Haelhold 1089
Kell 18-18.30 paiku.
<
See selgus kui kesksügigisest kohmetunud sõrmed paaniliselt sirvisid varasuviseid kirjalehti, kerisd andmeid räni kristaalidelt ja biokeemilistel kristallidelt.
<
Aega oli siin kulunud üle pooleteise kuu alates millalgui Lillipyth algusest kui Haeholdi 19ndani. Siia sisse mahtus ka see lisapäevadega ussikuu.
Kui nüüd meenutada, siis olime High-Hankles näinud meie kidsnipperite tagaotsimiskuulutusi.
Ja lisateadmine Rory’le administraator oli Clopnot mitte Klopnot.
Meie hobune on selline tore suur raskeloomuga suksu dapple-doffi tõugu tähniline. Farnhamn ja Emelda on siiski meiega. Kulgeme st eemaldume väravast. Esmalt tegema hobesele nimede andmisega, et nagu Täpi aga Munmun paneb teise eesnime ka Nuki.
Ootamatult kuuleme värava tagand Berrildi häälega hõiget: värav lahti, pidage nad kinni … !
Väravad hakkavad avanema. Meie kiire arutelu, leiame lõpuks, et hetkel meil seda väge pole, et väravat kinni panna olukorda jätte. Olpipe puht profülaktilöiselt „vargana” võtab sisse peiduskoha ja Rory kinnitab endal ruuni käivitumise, ehk ka peitu. Ja siis Rory aitab Farhamni ja Emelda hobese selga, et kiiremalt ära saada. Eriti see siiski ei lähe, sest dabble-doffid on kuulsad ristandid laiskloom’sid’ist, ehk veniks veidi, ja jänkust, ehk kergelt kohkuvad. Hetkel kohkumisrežiimi pole ehk „venime” küla suunas.
Värav avaneb. Berrild: pidage nad kinni!
Hõige oli mõeldud Ramiuse koja rüütlitele, ehk siis kapp-vendadele. Viimased on üsna kiirelt järgi, mõõdetud sammul saabub ka Berrild, tegelikult stiilselt õhus liueldes, ja veel muid lihtsamaid pikksarvi ja initsiatiivuikaid lühisarvi. Rory oma nähtamatuses hakkab vaikselt üha enam arvestama kabja ja küünarnuki tantsuga.
Berrild- teie inimesed seal hobuse seljas, teil äramineku luba ei olnud. Kui kappide poolt mahaaidatud Emeldat antakse lihtsamatele saateemeeskonna liikmetele üle, sosistab Emelda Munmunile vastuseks, et kas me ee tuleem talle järele, - Minge High Ankle’isse ja leidke mu tädi Evageline Wisehorn ülesse. Farnhanmn Munmunile- see on väärt soovituss, see Evangeline.
Ja siis tekib veel täienev segaduste keeris, sest ratsionaalne kuid vaid osali intervjueeritusega Berrild ei tea mida tal vaja, temal ei olevat seda laulukõõrutajat vaja ja Emelda saab vabaks ja nähtamatu Rory suunamisel saab tema taas sadulasse. Farnhamn aga toimetatakse ära. Iidset kõrg bregglet Berrild siiski ei oska on selline üldine salateadvus, meie kidsnippersite ridades.
Berrild, breggled ja Farnhamn lahkuvad kindlusse.
Meile tähendas see siiski plaanide süvamuutust, sugugi mitte põhjasuunas metsakülla vaid High Ankle’sse. Kõik viitab vajadusele kuidagi muutuda.
Lähimas korralikus varjupaigas metsasalus saab bänd-Kidsnippersidt läbi rändteatri grimeerimistoa hoopis rändrüütel, Ramiuse värvide breggel di Braeckenwold ehk lihtsalt Ellypi alter ego, disainitud osaliselt Rory abil. Ellyp on pikkade mustade lokkis juuste ja mustade sarvedega. Samuti saab solist Emeldast hoopis tumepruunide juustega sinjoriina, toatüdruk ja muidu kena jutukas kaaslanna, hei hallo stiilis Jänki kuningas Arturi õukonnas ja muutub nii hääl kui hoiak. Olpipe on nüüd kiilakas. Munmuni juures muutus …, Rori niidi ja nõela abil läks narmastelt ja paeltelt ja roheliselt ja ookerkollaselt üle tumehalli ja hõbe tikandiga baretikandjaks, viimasel päeva jooksul vahetub sulg järjest uhkemaks. Peale selle tuunib Rory oma ginger-vöödilise somaalia tumehall-pruuniks ühtlöaseks, ärge küsige kuidas. Näpu osavus, kamm, osalt loodus värvained. Tipsy und Topsy kraamivad välja kumbki pudelikese millest siis kimutakse ja asendusek on meil nüüd kaks täitsa tavamõõdulist ja sugugi mitte chester musta miisut. Legend loomulik aubatroonilised miisud vajavad lingvistilist tuge loomaarstilt.
Sama päeav-õhtu-öö jooksul saabub meile aimdus mingu not-deza-vuu.
Esmalt: mingid Malblead sõjasulased puuistavad kusagil metsaserval teel rändurite karavani. Kõik lõhutakse lahti ja loobitakse laiali, üle muhu antakse ka. Kõik pambud, kotid, paunad tünnid – puhas häving.
Teine: pikksarveline breggle naine, kudsetes rohelistes toonides rüüs, kirjutab pidagi pärgamendile, loeb siis, kirjutab ja siis loeb ja rebib tükkideks kirjutatu. Karjub, vannub, emob. Sel tegelasel on punased silmad. Ja seda tuba katab sügisele kohaselt lehe kiht, küll pärganmendi lehetükikeste kiht.
Selline meta võib tulla sisetundena ja unenäona või nähemusena. Kulgeme kõrtsi suunas. Üldine plaan, sealt mitte seiklusi otsida. Saame aru et Olpipe on raskete valikute ees.
<
Saame expki 1440