12.03.2026
On hommik, 26, frisk, päev High-Ackle’s.
Haelhold ja kuu ja aasta Chime aasta siis 1089 aasta, st Brokenewoldi kindluse asutamisest ja 850 aastat külmaprintsi liipääsu plokeerimisest.
Läheme Krampi ja Nelgaga uusi kõrtsi rentniku kandidaate üle vaatama. Horncopid elavad eeslinna agulis. Elamise viimane otsingustaadium võib toetuda ninale, sest piruka ja saia lõhn heljus hoonete vahel nuusutatava ja peaaegu maitstavana. Selline kuldkollane värske saialine õhukeeris. Munmuni tõmbab nagu niiti pidi väikese, tallist ümberehitatud improviseeritud pagaritöökotta. Seal askeldab jahuse põllega noor breggle plix: oi … oi … tere onu Kramp. Sina, siin? Kuidas läheb?!
Kramp meile- see on see Hrncop’ide noorem tütar, algaja pagar, pagar. Suur kringlispets.
Selle peale näitab pagarike oma kõrval oleval laual paksu kladet, kringlimotiividega. Tulevad kohale ka Merrit ja Bramm. Kõik on sellised röömsameelsed jovialistid.
Sosistavad, et Lankshornis langesid kõrtsid pettuse ohvriks mingile Kidsnippersi jõugule. Munmunkoos Olpipe püüavad tasandada et see on nagu mööda lumist kevadlund allaveerev lumepall, või siiis õhupall, et mida tühjem edasijutustaja pea seda suuremaks pall sere või teine kasvab ja paisub.
Kuid Merrit ja Bramm leiab, et selliste „spetsidega” kui Kidsnippers on kõrtsi äri ikkagi ohtlik.
Kramp tutvustab meid Knightmares vokaal duona. Selle jutu ajal ja peale sissejuhatust kutsub Merritlihtsasse pikka lauda, tundub kahest uksest kokkukombineerituna. Joogid ja söögid saabuvad lauale.
Merrit mustade katrakul lokkidega, loomulikul kannab ta põlle, peaaegu nagu vormiriietust ja sarvede otsas tilisevad tuulekellade toonil väikesed messingkellukesed. Bramm toob lauale oma eripruuli, pidavat olema puhas sarve hakkav „sarveloits”, bitter, proovime. Nyri di Rory, mösjöö, leiab et lisaks sarvedele hakkab see ka vurrudesse ja kõrvaotsatutikestesse.
Päev veereb sujuvalt õhtupoole. Kramp ja Nelga onm üsna lõbusad, eriti eripruuli vähenemisel. Nelga kohe eriti, kes ei oska nüüd isegi enam olal ja käityda ja on nüüd õnnelik, häppi või häp-po. Kramp räägib, et kõrts on nüüd needusest lahti ja et need, ostjad otsivad kedagi, kes kõrtsi edasi peaks.
Merrit võtab kusagilt lauale arve raamatu ja hakkab seal märkmeid tegema Krampilt, et kes ja kui palju käivad, kellelt ja mida st mis kraamis saaks, millistel tingimustel, nende iseloomu jooni eelistusi ja muid ärilise eel-ajal-ja-järeltöötluse teadmist. Ja raamatupidamine – isse välja käive, korrapärasus, produkti kvaliteet ja eripärad. Läbimüük, käive.
Bramm, filosoofiliselt: kõrtsus kõige tähtsam on öll, see et juua peab saama, klient. Ilma õlleta kõrts pole kõrts- on verdikt.
Läheneme hiilides samm sammult kokkuleppele. Õlu voolab, vein on esialgu arutelus ja õlu ausamalt öeldes öeldes Prigwortis. Viimases mainib Bramm, kerge heldimus värinaga hääles, seitse erinevat pruulikoda ja linna raad see on pruulikodade omanike koosjoomise koht tegelikult, ja linna asjaajajad on pigem kvaliteedi ja varustusüsteemi kontrollijad. M´Brammi ja Merriti vanem tütar on muusik Kidra või Kid-rah, Rory pole täpsely kindel kuidas, ta peenutseb selle veidramaga. Olpipe noogutab tõsiselt, muusikaga saab teha paljut asja teha, panna õllet kergemini voolama, alla. Saab seada hetki kus üldises muusikas on kõrtsis head kohad „kuulamiseks” ja … „rääkimiseks” nii ruumis kui hetkes. Viimast seisukohta jagavad ka „kazzid”, kõik kolm. Kes ei tea siis kazz on chester kõnekeeles ja, vorm mida võib tuhvli aka sussiga visata. Samas paistab, et ei Bramm eega Merrit ei usu wwodgrowde muusikajuttu. Tekib elu-õlu-ohtlik olukord, et kui Rory tahab siseneda vestlusse siis Olpipe Munmuniga sisuisevad ta peale ja Rory siis jutuosaluse aktiviteedi asendab õlle-voolamise aktiviteediga. J lülitub ümber Nika kringlikladele, eriti eskiisidele seal.
Päris jutus pärib Olpipe, milles alustada saate. Vastuseks kasvõi kohe. Aga …
Aga et iga algus on raske, siis – kolm kuud ei maksa renti, hiljem 15% endale. Teiseks selgub kogu varustuse, varude ja kontaktide ülevaatamisel sooviks 100 kulda stardi raha. Mei jaoks raskeim hetk kuidas ja kes määrata lepingutes ja ka avlikult kõrtsi omanikeks, Selgu et ei incognito ja muud eriti ei sobi. Hõbevurru ordu, ka ei sobivat, jälle sisistatakse Rory peale.
Kramp räägib seostest ja maksudest Ramiustele. Olevat selline 5%. Nii öelda maa ja tegevusloa maks korraga koos bvõimu poolse autyoriteedi laotamisega üle kõrtsi oma seadusandliku ja baas korrakaitse kämblaga. Maks 5% võib varieeruda ka maksega 10 kulda kuus. Seoses jutu teema materialiseerumisega muutub jutt st õlle abil üha rõõmsameelsemaks ja Bramm leiab et kõrtsis peab rõõmsa meelsust olema. Lõpp lepe jääb, et Horncopid veerevad kohale 2’sel Reedwrymel, chimel, ehk nelja päeva pärast.
Meie edasine tegevus: mosslingu majutusse teki alla ja plaan Evangeline juurde minna, sest Rory’l on ideed. Veel ideed- linnaalused katakombid- asja võtab ette Olpipe kildis. Rory ootab oma hõbeoda.
<
27 eggfast, Haelhold
<
Jutt järgmisel päeval
Rory nurrub Evangelinele juttu, et tema tahab saada haritud kirja ja muude ilumuusade teenrite klubi ja maaderändajate ja kirjeldajate klubi. Evangeline on ilmselt oma „nukuteatritega nii hõivatud omis mõtteis, et Rory näeb et see ei lenda. Ja Alles Evageline juurest väljudes tabab teda idee-valge välk mentaalsest-isiklikust ajutühjusest. Seda saab teha teisiti ja osaliselt ordule, tegelikult iseendale, ohutumalt, ja meeldivamalt.
Stiil kõrts (mingi eeldatavale publikule) sobiv, laud, väikesed joodud ja krõmpsud ja oma loomingu või teadmuse esitamine. Vaja on üritusse kaasata ka muud kazzid. Kellel meist kõrgeim cha.
Peale sähvatust Rory pihta, tahavad Munmun ja Olpipe külastada faeri asjade saadikut paruni juures Gemran Solicat’i /loe: džemr’a;n solica:n’t (Rory?). Nimetat saadik elab st asutseb Greifi värava vahitornuis, ülemisel korrusel. Läheme sinna kuid soldo teenijad aka soldaid meid sinna niisama lihtsalt sisse ei lase. Enne läheb käib üks neist üleval meie vastuvõtu võimaluse kohta ära kuulamist tegemas. Laekub alla ja meid juhatatakse kitsasse torni seina sisse loodud trepist ülesse. Soldat sosistab meile- ta on tark. Ja keerutab sõrmega oimu kohal.
Koputame, linnavalvur avab meie eest ukse ja teatab toas olijale meie huvits ja kas austatud saadik on vaba? German on valmis meid vastu võtma !
Gemran Solicant, Florid d’UnVa saadik ootab meid! Lausub isik kes keskealine isek, veidi ülekaalus meesterahvas, lokkis blondide juustega ja roheliste silmadega. Gemran’il on seljas, täpsemalt „kannab” oran zikas pruuni rüüd, tal on palju- kätel, jalgadel, sõrmedes, kõrvades palju kilisevaid kõlisevaid hõbedasi ehteid, rõngad-rõngad-rõngad. Rory skaneerib kõike seda ja kirjutab mälusse ülevaade fassongis, lõigetest, õmbluste eripärast, võimalikest varjatude elementidest, materjalist, koest, tihedusest, kasutatud toonidest, võimalikest värvi pigmentidest mida on kasutatud. Ja kuidas rõiva disain sobiks istumisele, seismisele, liikumisele, mida ja kus see võiks tegelikult varjatud ja et kas see on ülekaal või varjatud soomus või muu otstarbelised eripärad. Õnneks on tal aega, sest siin pole õlut millele saab keskenduda kui ta peale Olpipe ja Munmun nagunii sisiseks.
Gemran hetkel vedeleb tugitoolis, ees lugemisalus mingi raamatuga, me ei näe millest. Isiku seljataga ja mõlemasseinas on raamatudriiulid. Rory- personaalne raamatukogu! Gemran vaatab meid.
Ggemran: oui, demifey’d, päris faery’d. Tere mu noored sõbrad (Rory teeb jooksvalt riietuse analüüsile, hääle, tooni, häälduse analüsi. Mul on hea meel näha faerisid.
Rory tunneb selja taga nahinaid kuidas kaks pseudo musta grimalkinit tema selja taha ja seal üksteise seljataha püüavad joonduda. Rory ei saa aru aluspõhjus, vaja küsida! Seotakse mõtteline sõlm käise narmasse.
Gemran tutvustab enanst ja mainib, et tema amet on päritav. Ta on külma printsi saadic. Oo siin on Abyssiinia realmi, valduse, saadikud (kõla viitab et tegu on pigem reaktsiooni proovi kui nentimisega. Tõenäoliselt grimalkinite reaktsioon viitab sellele, et nad pole saadikud vaid heal juhul cast-away’d, entrepenöörid ja muud …kütid. Ellypit ei vaadata.
Olpipe tõmbab käima teabe vajaduse probleemi Ramiuse metsades elavast zombiloojast „bighorne’st”.
Gemran:bighore, bighorne ? Jah, ja , jaa … Ee ma pole suurem faeri monstritele pühendunu. Aga üht teist ma tean. Haldjad ja faerid… See. See on faeri vähem st lesser olend … Rääkige mida te teada tahate.
Munmun: kõike.
Gemran: kõike võrdub sada kulda. Munmun maksab. Kas oli Olpipe või Munmun Ca vise, ei läinud läbi.
Gemran: see on salajane olend, sattunud siia fairy maalt. Härja keha ja metssea peaga. Sarved ja võhad. Haldjad peavad neid jahiloomadena. Psüühiline, väga vana monster st väga vana liik. Söövad kõdunevat liha, elavadsügavates pesades, kaevudes ja tunnelites. Suudavad magades, oma unenägudes kontrollida kauge maa taha magavaid. nõrga vaimuga olendeid. Kontrollib uinujaid, suunab need „kõndijad” endale süüa tooma, vajadusel ennast söögiks tooma.
Tema päris eluruum on haldjametsas haldjamaadel. Siia sattumine on anomaalia. Tema jaoks normaalne haldjakeskkond. Siin on hakanud tsivilisatsiooni mõjud liialt levima, seda oleks vaja piirata.
Gemran silmitseb Ellypit, Rory kujutab tsivilisatsiooni kui Ellypi „piiramist”.
Gemran: nende pesad on suured, puujuurte all. Tema kontroll: et talle todoaks söök kohale oluline ei ole kas süük tuuakes või söögiks tullakse. Väga ohtlik ja võimas olend. Kaose kehastus. Kontrolli all olevate magajate üles ärkamisetst, äratamisest ta pole kuulnud. Selline on”kirjutatud ajalugu. Mis aitab- külm raud.
Rory, teeb mirth and malice, korrates justkui kinnituseks üle kuuldu rahulikult, nentivalt justkui küsivalt, kuuldud ja meeldejäetud täpsuse kontrolliks. Tegelik otstarve panna Gemran usalduslikult palju laiemalt lobisema. Näis et vise/kontroll õnestus. Küsimused oli seal sees ka: jahiloom kelle abil haldjad peavad jahti või jahiloom kellele hadldjad peavad jahti.
Aga sellest järgmine kord,
<
400 expki